6. juunil, pärast eepilist psühholoogiaeksamit, oli noortel #talisejüngritel au tähistada ühe meie auväärse, põhijurakate koolkonna ühe asutajaliikme sünnipäeva ühe äärmiselt ametliku ja glamuurse koosviibimisega.
Ja mis oleks ühe korraliku põhijuranna sünnipäeva tähistamiseks sobivaim paik, u may ask?
Otseloomulikult ikka legendaarne Piro.
Vahuveini voolas ojadena, kiirelt sai lahendatud kõik, mida veel lahendada polnud jõutud ja nii ta läks.
Üritus kokkuvõtvalt:
Kellel vähem, kellel rohkem. Kõik oli lubatud ja no pressure.
Pildimaterjali ka jäädvustuseks:
Neiud adekvaatsed. S: "Jäta ikka need udused pildid alles, see kirjeldabki õhtut kõige paremini"
M Jurakas: "S, teed telefoniga pilti kui sust pilti tehakse v?"
Obviously.
Grupipilt ka nagu ikka meie kõigi lemmiktänaval.
Sest oli tarvis minna ka Not(t)i katusele. Ehk siis kõrgele ronis vaid üks hulljulge jurakas, teised vaatasid pealt ja tegid pilti, nii nagu see elu ikka käib.
#rebel #vana-toomas leidis uue katuse
Elufilosoofia Kivi restroomis
"Nagu, miks sa ei ole?"
Järgneva reportaaži eeljutuks nii palju, et üks jurakas ristis end lampi Igoriks Venemaalt, mina siis palusin ühel jurannal seda olukorda täpsustama minna ja tema ristiti kohe Tatjanaks Ukrainast, täpsemalt Kiievist.
Kas see jutt oli suunatud ühele mittejurakale(?) deliberately jama ajamiseks, mulje avaldamiseks, või oli härra põhijuraka seisund lihtsalt niivõrd ebaadekvaatne, seda ei suutnud isehakanud reporterid tuvastada, küll aga pidasime vajalikuks jäädvustada mõned katkendid sellest vestlusest.
Täpusustuseks veel ka seda, et mind isiklikult ristis härra-kelle-nime-ei-tea otseloomulikult lampi Bellaks. Nimelt olin ma säästetõrjeingel, keda oli vaja tänada ja nimi on mul ilmselgelt ikka liiga keeruline, mida joobes olekus hääldada ja mis kohe esimese korraga täppi läheks. Kahjuks ei leidnud ma oma alterego Bellana tol õhtul üles ei Jacobit ega ka Edwardit, tänan küsimast.
Järgneva pani kirja preili uus põhijuranna, kelle ristisime siis meie uueks Reporteriks, et meie virtuaalne kroonika ometi taaskord ellu äratada :)
Reportaaž otse sündmusohalt:
Mis juhtub, kui üks PÕHIkolleegidest on otsustanud taas aasta võrra ilusamaks ja targemaks saada? Ega keegi väga mäletagi, kui nüüd aus olla, kuid tarbitud alkoholikoguste üle tuleb vaid uhkust tunda ning poksimatšilt või katustelt ronides kogutud sinikad ja kriimustused annavad vähemalt pool juuratudengi koosseisu kokku. Sest kes seda püsimälu ikka viitsib enam kasutada, kui inimesed vahetavad pooleldi sunniviisiliselt nimesid ning Bella otsib oma Jacobit.. või oli see nüüd Edward?
Mõned küsimused on ilmselt endiselt veel õhus, näiteks kes siis tegelikult oli last one standing?
Aga enne päikesetõusu tundus siiski intrigeerivam hoopis see:
M: Mina olen Igor Ukrainast, kas sul on ka venelastega probleeme?
Selge on vähemalt see, et
M: Sina oled Tatjana Kiievist. Mina olen NSV Liit, sina oled Pühamaa sünd.
Inimesed järsku rääkisid ukrainski, Moskva Volga ning samuti oli kellegi nimi Mihhail.
Pakiliseks küsimuseks sai ka:
M: Tatjana, mis sa teed seal noh?
Pikema vaatluse põhjal võib väita, et ta jooksis peaga vastu muru.. well done, Tatjana. Juhtub ka parimatel.
Üldises plaanis ilmselt eta romantik, et S viskas granaadi ja siis oli plahvatus, kuid peale spartasid ei huvita tegelikult kedagi enam miski muu, kui selle katkise põlve tagamaad..
don't põe ja järgmise korrani!
No comments:
Post a Comment